2020. aasta ülemaailmse keskmise temperatuuri tõus oli 1,2 ± 0,1 °C üle 1850.–1900. aasta baastaseme, mistõttu oli aasta 2020 üks kolmest kõige soojemast aastast kogu maailmas. Me näeme, et isegi COVID-19 tagasilöökidest hoolimata jätkus ülemaailmne kasvuhoonegaaside heitkoguste kasv 2020. aastal. Kriitilise tähtsusega ökosüsteemide erosiooni peatamiseks peame jätkama jõupingutusi säästvate tavade suunas. Meie ühise tulevase arengu peamised nurgakivid peavad olema taastuvenergia, jätkusuutlikud toidusüsteemid, fossiilkütusevaba transport ja keskkonnasõbralikud ehitised. Kuidas meil läheb ja mida oodata aastast 2021?
Pankade päevakorras: klientide hindamine ja sektoripoliitikate tugevdamine
Euroopa rohelise kokkuleppe raamistik ja kohustused on väga ambitsioonikad. Kuigi mõni võib jätkusuutlikkust näha riskina seoses kõigi tulevaste reguleerivate õigusaktide ja tormiliste muutustega, näeme meie enneolematuid võimalusi kasvamiseks ja arenguks. Pangandussektor mängib selles üleminekus suurt rolli, kuna investeeringute rahastamiseks on vaja tohutult kapitali.
Pangad on võtnud aktiivse rolli jätkusuutlikkusele üleminekul. Kaks peamist suunda on klientide hindamine ja erinevate poliitikate tugevdamine. Pangana on valdav osa meie kliimamõjust kaudne – see tähendab, et pakume tooteid ja teenuseid, finantseerimis- ja investeerimislahendusi, mistõttu peame ümber mõtlema, milliste klientidega me töötame ja kuidas me neid toetame.
On selge, et mittejätkusuutlike ettevõtete rahastamist vähendatakse sihipäraselt. Oleme välja töötanud raamistiku, et hinnata, kuidas meie kliendid oma ESG tegevuskava täidavad, millised on nende poliitikad ja juhtimisstruktuurid, kuidas nad suhtuvad keskkonda. Me keskendume praegu väga palju keskkonnale – me hindame oma klientide äritegevuse otsest ja kaudset mõju. Lihtsustatult öeldes me püüame mõista, kus on meie klientide probleemid ja milliseid meetmeid võetakse muutuste saavutamiseks.
2022. aasta lõpuks peame me pangana esitama aruande oma roheliste varade suhtarvu kohta – ehk milline osa meie laenudest eraisikutele ja ettevõtetele on roheline ja milline osa on pruun. Euroopa Liidu taksonoomia on viis kehtestada eri sektoritele konkreetsed eesmärgid ning see sätestab reeglid, mida määratletakse rohelisena ja mida mitte. Näiteks vaatame tavalist autot: kui auto ei tekita tänase seisuga ELis rohkem kui 50 grammi CO2 heitmeid kilomeetri kohta, siis vastab see taksonoomiale. Kuid 2025. aastal oleks auto taksonoomia nõuetele vastav ainult siis, kui selle heitkoguseks on null.
Lisaks oleme tugevdanud oma fossiilkütuste sektoripoliitikat, mis hõlmab söe, nafta, gaasi ja turba kaevandamist, rafineerimist ja energiatootmist. Oma tegevuskavas oleme määratlenud küttesöe kaevandamise ja kivisöel põhineva elektritootmise finantseerimise järkjärgulise lõpetamise vastavalt 2025. ja 2030. aastaks.
Kuidas ettevõtted muutuvad – H&Mi ja Daimleri näited
Ei ole mingeid vabandusi, miks mitte liikuda jätkusuutlikkuse suunas – vahendid, nõuanded ja tooted on olemas. Olgu tegemist jätkusuutlike võlakirjade, roheliste laenude, jätkusuutlikkusega seotud laenude, rohelise liisingu või muude toodetega – iga ettevõte saab ise otsustada, millist teed minna ning valida kõige sobivamad vahendid ja tempo oma jätkusuutlikkuse eesmärkide saavutamiseks.
Tahan esile tõsta jätkusuutlikkusega seotud võlakirju, mis on uus suundumus võlakirjaturul. Erinevalt rohelistest võlakirjadest, kus raha on ette nähtud konkreetsetele rohelistele projektidele, on jätkusuutlikkusega seotud võlakirjad seotud sellega, kui hästi ettevõte täidab mitmeid kindlaksmääratud jätkusuutlikkuse eesmärke.
H&M on siinkohal mainimist väärt näide. Ettevõte on selle suundumusega ühinenud, emiteerides 500 miljoni euro suuruse jätkusuutlikkusega seotud võlakirja tähtajaga 8,5 aastat. Võlakiri on seotud kolme eesmärgiga ning kui H&M ei suuda neid täita, peab ettevõte maksma võlakirjaomanikele intressipreemiat. Sihtmärgid, mille täitmise aastaks 2025 on H&M endale kohustuseks võtnud, on suurendada ringlussevõetud materjalide osakaalu 30 protsendini, vähendada oma tegevusest ning elektri- ja soojusenergia ostmisest tulenevaid heitkoguseid 20 protsendi võrra 2017. aasta tasemelt ning vähendada tooraine, kangatootmise, rõivatootmise ja transpordi heitkoguseid kokku 10 protsendi võrra.
Teine hea näide ümberkujundamisest on Daimler. SEB on nõustanud Daimlerit rohelise rahastamisraamistiku loomisel, mis on liigitatud kui „Dark Green“, mis on uurimisinstituudi Cicero sõltumatu eksperthinnangu kohaselt kõrgeim tase. Raamistikku kasutatakse laenude võtmiseks näiteks roheliste võlakirjade, roheliste kommertsväärtpaberite ja roheliste laenude kaudu.
2020. aasta septembris emiteeris Daimler oma esimese rohelise võlakirja 1 miljardi euro väärtuses 10-aastase tähtajaga, eesmärgiga liikuda järjekindlalt CO2-neutraalsete tehnoloogiate ja teenuste suunas. Rohelistest rahastamisvahenditest saadav puhastulu suunatakse näiteks selliste heitmevabade sõidukite nagu aku- ja kütuseelemendiga elektrisõidukite arendamiseks ja tootmiseks. Lisaks kasutatakse tulu tootmisrajatiste ajakohastamiseks või uute rajatiste ehitamiseks heitmevabade sõidukite ja jõuülekannete tootmiseks ning akude ja kütuseelementide ringlussevõtuks.
2021 on jätkusuutlikkusega seotud kontseptsiooni läbimurdeaasta
Jätkusuutlik võlaturg ületas 2021. aasta esimeses kvartalis meie prognoose ja energiaalane üleminek kiireneb. Nüüd ootame, et sel aastal emiteeritakse jätkusuutlikke võlakirju rohkem kui 1 triljonit USA dollarit, mis on 25% rohkem kui meie kõige optimistlikumates prognoosides aasta alguses.
Rahastamine suureneb, sest üleminek toimub kiiremini, kui keegi oleks osanud oodata. 2021. aastal suurenevad märkimisväärselt riiklikud investeeringud energiataristusse ja me näeme juba esimesi märke tõelisest murrangust energiat kasutavates sektorites, näiteks autotööstuses. Samuti laieneb turg, et hõlmata uusi rahastamislahendusi ja uusi valdkondi, nagu sooline võrdõiguslikkus ja vesi.
2021. aasta esimene kvartal oli jätkusuutliku võlaturu jaoks rekordiline uute emissioonide mahuga 378 miljardit USA dollarit, mis moodustab 50% 2020. aasta koguturust. Seda mõjutasid rohelised ja sotsiaalsed võlakirjad, mille emissioonid ulatusid vastavalt 150 ja 94,2 miljardi USA dollarini.
Samal ajal oli jätkusuutlikkusega seotud võlakirjade emiteerimine üle kümne korra suurem kui eelmise aasta samal perioodil ja on juba ületanud 2020. aasta kogumahte, samas kui jätkusuutlikkusega seotud laenud kahekordistusid. Need arengud viitavad sellele, et 2021. aasta saab olema jätkusuutlikkusega seotud kontseptsiooni läbimurre nii laenude kui ka võlakirjade puhul.
Anders Larsson
SEB Balti korporatiivpanganduse juht
