Elektriautod on alles algus: tulevik on palju kirevam

Modern Mobility juhatuse esimees ja tehnoloogiaguru Pirko Konsa arvab, et elektriautode jõudmine Eesti teedele on vaid algus ning et tulevikus ei seisne valik vaid selles, millist mootorit/kütust oma autole valida, vaid pigem selles, mismoodi üldse kõige loogilisemalt ja säästlikumalt oma liikumist korraldada.

Elektriautode müüginumbrid kasvavad igal pool – märkame trendi koroonakriisile vaatamata.

Kindlasti, ja see on ka õige trend, sest elektriline mootor on tehniliselt palju täiuslikum kui sisepõlemismootor. Elekter on võimekam, säästlikum, tal on vähem liikuvaid osi ja seega on seda lihtsam hooldada. Aga mõeldes meie tuleviku peale – võib olla me ei pea niivõrd keskenduma vaid elektriautodele, vaid pigem arvestama, et arenguvõimalused on palju laiemad ja tänane üleminek elektriautodele pole sugugi viimane. Ees on ilmselt veel üleminek isejuhtivatele autodele, teistele kütuste liikidele nagu vesiniku peal sõitev transport ja teised taastuvenergial põhinevad lahendused (hetkel on katsetamisel tuule- ja päikeseenergia „pakkimine“ vesiniku sisse).

Aga tundub, et enne, kui me sinna ilusasse tulevikku jõuame, peame kindlasti läbima elektriautonduse etapi…

Jah, tundub tõesti nii ja olen selle arenguetapi igati poolt. Neile kõikidele väljakutsetele vaatamata on elektriauto suurte linnade jaoks endiselt hea alternatiiv, sest ta ei tekita heitgaase ja müra, suures linnas on kergem korraldada laadimise infrastruktuuri ja autoga sõitev inimene ei pea muretsema, et ta jääb tühja akuga teele. Lisaks on elektriauto hooldamine lihtsam ja odavam ja teatud läbisõidust alates muutub kilomeetri hind ikka väga soodsaks. Samas on ka väljakutseid selle tehnoloogiaga seoses endiselt palju.
Millised on sinu jaoks elektriautonduse kõige suuremad mured?

No eelkõige see, kuidas ikkagi lubada elektrimootoril „võtta kaasa“ piisavalt energiat. Uute autode sõiduulatus aina paraneb, kuid kindlasti arenguruumi veel on, sest näiteks need inimesed, kes sõidavad oma elektriautodega külmas kliimas, peavad arvestama kuni 25% kadudega, kuna võimsust kulub ka salongi soojendamisele (sisepõlemismootoritega autodes kasutatakse selleks jääksoojust). Lisaks on probleemne haruldasi muldmetalle vajav tootmine, akude utiliseerimine või taaskasutamise võimlauste leidmine ... Rääkimata sellest, et paljudes maailma paikades toodetakse elektrit endiselt fossiilsetest kütustest ja seda ei saa me kuidagi heaks kiita.

See diskussioon on ka meie ühiskonnas täitsa üleval … sellele vaatamata liigub turg ikkagi elektri poole.

Jah, ja selleks on turul tekkinud juba head valikuvariandid – hübriidid, pistikhübriidid ja täiselektriautod. Nad pakuvad head sõidukogemust ja kuna elektriauto disain on täielikult ümber mõeldud, pole saladus, et reeglina auto põhjas paiknev aku parendab oluliselt teel püsimist ja ohutust.
Elektriautode nimekirja lisaksin ma ka vesinikul sõitvad autod, sest just nendes nähakse hetkel suurtele ja raskeveolisele transpordile alternatiivi. Kui pisikeste linnaautode jaoks on elekter juba töötav alternatiiv, siis täieliku ja ausa rohelise ülemineku tegemiseks peame mõtlema ka suuremate tegijate peale, kelle heitmemahud on kordades suuremad ja millele elektrimootori rakendame on keerulisem.

Samas, kui väga suurelt seda pilti vaadata ja arvestada, et hetkel ei saa me ühtegi transpordiliiki täielikult roheliseks nimetada, seisneb tulevik ilmselt selles, et liikumist ennast korraldatakse säästlikumalt. Me juba näeme selle ülemineku algust meie ümber: elektriline ühistransport, elektrilised tõukerattad, sõidujagamine, juurde tuleb kindlasti isesõitev transport ja tulevikus ei ole isiklik sõiduauto sugugi ainuke valik, mida inimene oma igapäevase liikumise korraldamiseks teeb. Olen selle tuleviku poolt ja julgen arvata, et juba aastal 2030 on meie suurlinnade liikluspilt hoopis teistsugune kui täna. Edu meile kõigile selle uurimiseks ja avastamiseks juba praegu, esialgu kasvõi elektriautode näol.