Viimaste kuude põhisõnumid on koondunud koroonaviiruse ümber, kuid tegelikult tulid ettevaatusele kutsuvad vihjed Eesti ja maailma majanduse kohta veel enne, kui pandeemiauudis ajalehtede esikaanele jõudis. Nimelt oli Eesti tööhõive tipp selja taha jäänud ja palgakasv aeglustunud ning ka majandusprognoosid ei olnud väga lootusrikkad.
Mis toimub aga praegu autoturul ja kas ka sealt on oodata ärevaid uudiseid?
Olukord muutub stabiilsemaks
Viimastel aastatel kasvas autoturg kiiresti ja seejuures kujunesid klientidel välja ka kindlad eelistused: näiteks mõnd mudelit olid nad nõus ootama lausa pool aastat.
2019. aasta lõpuks saavutas autoturg mõningase stabiilsuspunkti, kus seni valitsenud väga kiire kasv (mis omakorda tõstis autode hinda) hakkas raugema. Kuigi aasta algus ongi autoturul rahulikum aeg, võis selle aasta jaanuaris märgata tavalisest suuremat nõudluse kahanemist, eriti luksusautode segmendis.
Jaanuaris-veebruaris vähendas potentsiaalsete autoostjate aktiivsust ilmselt asjaolu, et nende tähelepanu oli kehva talve tõttu suunatud suuresti reisimisele. Alates märtsist kahandas sõidukite müüki eriolukord.
Praegu näeme turu rahunemist, mida eeskätt soodustab viiruse levik. Teistpidi on näha ka ostjate elavnemist, sest paljud ei soovi koroonahirmu tõttu jätkuvalt ühissõidukiga liigelda.
Seega loodame, et pikas perspektiivis Eesti autoturul oodata surutist, pigem senisest stabiilsemat nõudlust ja sellele vastavalt korrigeeritud pakkumist. Inimesed on nimelt harjunud üsna mugava eluga ja raha on elanikkonnal olemas. Kui ajutiselt keerulisema olukorra pärast mõni autoost ka edasi lükatakse, siis selle ostumõtte juurde tullakse tagasi kohe, kui seisukord näitab esimesi stabiliseerumise märke.
Valik väheneb ja hind kasvab
Euroopa (sh Eesti) tarbija peab ilmselt valmis olema mõningaseks autovaliku kitsenemiseks: esiteks venitas Hiinas kehtinud karantiin tarneahela pikemaks ning teisalt hakkavad mõju avaldama Euroopa Liidu karm kliimapoliitika ja autotootjatele määratud trahvid. Kindel on see, et reaktsioon aasta alguses toimunud muutustele jõuab meieni selle aasta jooksul.
Praeguseks on juba mitu autotootjat teatanud, et nad kaaluvad Euroopa turult lahkumist. Eelkõige on selle otsuse ajendiks vastavate automarkide tagasihoidlik turuosa Euroopa Liidu riikides ja suurt raha nõudvad investeeringud, mis on vajalikud uute normide täitmiseks. Kui oodatav nõudlus neid investeeringuid ei kata, siis tundub turult lahkumine loogiline.
Üldine trend on aga see, et Euroopa Liidu kliimanõudeid hakkab ikkagi kinni maksma just klient, kuna auto hind sisaldab ka trahvide või kasvanud tootmisinvesteeringute osa. Seega on oodata, et sõidukite hinnad kasvavad veelgi.
Samas ei tekita uute kliimanormidega arvestamine Eesti autoturu osalistele kuigi suurt peavalu. Ühelt poolt mõjutavad igale Euroopa Liidu riigile eraldatud transpordikvoodid tasapisi autode hinda ja tarbijate valikuid, teisalt aga pole autoturul seni näha bensiinil ja diislikütusel sõitvatele autodele reaalseid alternatiive.
Ostja eelistused jäävad traditsiooniliseks
Meie väikeses riigis, kus sõiduki hind on endiselt ülioluline ja suur osa inimestest elab kortermajas (mille juures on elektriautot laadida üsna raske), vajab elektriauto ost korralikku kaalumist ja finantseerimise analüüsimist. Järelturul pärsib elektriauto müüki ka asjaolu, et selle sõiduki akul on üsna kindel eluiga.
Kindlasti on elektriautol oma koht linnasisestel sõitudel ja just jõukama elanikkonna segmendis, kuid enamikule tarbijatest jääb elektriauto isegi mõõduka majanduskasvu korral pigem tulevikuperspektiiviks. Samas saab Eesti ostja tunda ennast nii bensiini-, hübriid- kui ka diiselmootoriga auto soetamisel üsna kindlalt, kuna lähitulevikus koonduvad ka siinse järelturu eelistused just nende klassikaliste lahenduste ümber.
Kui suur on Teie maksimaalne liisingu summa?
Auto ostmine algab vajaduste kaardistamisest ning finantsilisest olukorrast. Seetõttu oleme loonud uue kalkulaatori, mis annab teile teada, kui suur on Teie maksimaalne liisingu summa.