Nordic Outlook: maailmamajanduse soodsad tuuled toetavad Eesti kiiremat kasvu

Majanduses puhuvad tuuled on olnud viimastel aegadel soodsad. Eesti majanduskasv kerkis aasta esimeses pooles numbriteni, mida nägime viimati 2012. aastal, kui olime taastumas sügavast majanduskriisist. Eesti majandus sõltub väga teiste riikide käekäigust ja ootuseid ületav majandusaktiivsus meie peamiste kaubanduspartnerite juures on lubanud meil kasvada kiiremini, kui julgesime varasemalt loota. Positiivse majandusstatistika valguses on SEB korrigeerinud ülespoole mitme Eesti jaoks olulise ekspordiriigi kasvuprognoose, mis tähendab, et ka 2018. ja 2019. aastal kasvab meie heaolu jõudsalt.

Majandusvõimsus on saavutamas kriisieelset taset

Järgmisel paaril aastal kujundab maailmamajanduse käekäiku kombinatsioon dramaatilistest poliitilistest sündmustest ja klassikaline majandustsükli kulg. Teadmatus Euroopa Liidu ja Suurbritannia edasise majanduskoostöö tuleviku osas ning ettearvamatu Trumpi administratsioon suurendavad selgelt poliitilist ebakindlust, seda eriti välispoliitikas. Euroopas vaadatakse lootusrikkalt Prantsusmaa uue presidendi Emmanuel Macroni poole, oodates talt Prantsusmaa põhjalikku reformimist, kuid ka Euroopa integratsiooniprojekti jätkamist. Majandusteoreetilisest vaatevinklist tekitab arutelusid küsimus meie paiknemisest suures majandustsüklis ja selle võimalik kestus. Kuigi finantskriisist taastumine on väldanud juba pea kümnendi, on majandus endist võimsust saavutamas alles nüüd. Tootmisvõimsuste rakendatus on jõudnud tasemele, kust edasiliikumine eeldab suuri investeeringuid. Samal ajal on tööturud märgatavalt tugevnenud ja töötus on langenud paljudes arenenud riikides allapoole tasakaalupunkti. Kuigi meie prognoosiperioodi lõpul võivad need tegurid hakata majanduskasvu piirama, näitab ajalugu, et majanduse pakkumispoolel on kombeks positiivselt üllatada, mistõttu eeldame, et aeglustumine saab olema pehme. Taas on hoogu kogumas ka arenevate riikide majanduskasv, mis annab täiendava panuse maailmamajanduse jõudsasse tõusu lähiaastail.

Euroala majandusnäitajad on julgustavad

Ehk kõige eredam pealkiri positiivsete uudiste seas on Eesti jaoks euroala majanduse jätkuv tugevnemine. Euroala sisemajanduse kogutoodang suurenes II kvartalis 2,2% ehk rohkem kui  Suurbritannias ja USA-s. Seejuures on euroala majanduste tõus laiapõhjaline: seis Saksamaa majanduses püsib endiselt tugev, samas kui Lõuna-Euroopa riigid on parandanud oma konkurentsivõimet. Seetõttu oleme korrigeerinud veidi ülespoole ka prognoosinumbreid ja ootame euroala majanduskasvuks tänavu 2,1%, järgmisel aastal 2,2% ja 2019. aastal 2%.

Ühendriikide majanduskasv on jäänud tänavu ootustele veidi alla. Selle peamiseks põhjuseks on kesine eratarbimine, samas kui eksport ja põhivarainvesteeringud suurenevad nõrgema dollari ja elavnenud naftatööstuse tõttu hästi. Oodates majanduskasvu tugevnemist aasta teises pooles, prognoosime USA-le tänavu 2,2% majanduskasvu, mis kiireneb 2,4% 2018. aastal ja langeb tagasi 2,0%-le 2019. aastal. Donald Trumpi isik külvab jätkuvat segadust nii USA sise- kui välispoliitikas. Suurt sisepoliitilist konflikti tõotab vajadus tõsta föderaalvõlale seatud ülempiiri sel sügisel. Seetõttu saab loodetust tagasihoidlikum olema ka Trumpi lubatud leebe eelarvepoliitika. Trumpi ettearvamatu välispoliitika jääb majandusuudiseid mõjutama ka lähiaastail, kuid seni on selle mõju reaalmajandusele olnud vähene.

Pärast kolm aastat väldanud majanduskasvu aeglustumist arenevatel turgudel, peaks kasv seal tänavu taas hoogustuma. Kuigi Hiina majanduskasv jätkab kõrgema arengutaseme tõttu aeglustumist, saab see olema äärmiselt kontrollitud ja pikaldane protsess ning majanduskasv jääb üle 6% terve prognoosiperioodi jooksul. Olulisi maksusüsteemi reforme ellu viinud Indias peaks majanduskasv seevastu hoogustuma ja jõudma 2019. aastaks 7,6% tasemele. Hiina ja India kasvutempo jääb püüdmatult kaugele Brasiilia ja Venemaa jaoks, kelle majandused on käesoleval aastal küll taas kasvule pöörduvad, kuid kes peavad terve prognoosiperioodi vältel leppima ligi 2% piirduva majanduskasvuga.

Eksporditurgude majanduskasv tõstab Eesti SKP-d

Eestil on põhjust head meelt tunda tugeva majanduskasvu üle meie peamistel eksporditurgudel – Soomes, Rootsis ja teistes Baltimaades. Eriti suure positiivse üllatuse on pakkunud Soome, mille majandus on tänavu suutnud vastupidiselt ootustele kasvada euroala keskmisest kiiremini. Seejuures on väga häid tulemusi näidanud eksportiv tööstus, millel on olnud tugev mõju ka Eestile. Oleme tõstnud Soome majanduskasvuprognoosi pea protsendi võrra ja ootame tänavu 2,5%-ni ulatuvat SKP kasvu. Rootsi majanduskasv püsib jätkuvalt väga kiire ja selle raugemine saab olema varem oodatust aeglasem. Ka prognoosiperioodi lõpus 2019. aastal kasvab Rootsi majandus 2,4% võrra. Sarnaselt Eestile on ka teised Balti riigid kogenud aasta esimeses pooles väga kiiret majanduskasvu, mistõttu peaks Leedu SKP suurenema tänavu 3,7% ja Läti oma koguni 4,1%. Soodne majanduskliima euroalal võimaldab 3% ületavat majanduskasvu Lätis ja Leedus ka lähiaastail.

Sarnaselt teistele Baltimaadele on Eesti majanduskasv tänavu oluliselt kiirenenud, toeks tugevnev euroala majandus ja Soome üllatavalt kiire taastumine. Kuigi ainsa SKP komponendina valmistas I kvartalis pettumuse eratarbimise aeglane kasv, näitab tugev tööturg ja hea jaekaubandusstatistika, et aasta kokkuvõttes peaks ka majapidamiste tarbimine majanduskasvu tugeva panuse andma. Koos tugeva ekspordikasvu ja investeeringute taastumisega, peaks see tänavuse majanduskasvu tõstma 3,6% tasemele. Järgmisel kahel aastal kasv veidi aeglustub, kuid jääb endiselt euroala keskmisest oluliselt kiiremaks: 2018. aastaks prognoosime 3,2% ja 2019. aastaks 3,0% suurust majanduskasvu.

Vaata lähemalt Nordic Oultlook

Mihkel Nestor
SEB majandusanalüütik

Lisainfo:

Evelin Allas
kommunikatsioonijuht
turunduse ja kommunikatsiooni divisjon
SEB

telefon +372 665 5649
mobiil  +372 511 1718
aadress Tornimäe 2, 15010 Tallinn
e-post evelin.allas@seb.ee