Turgude ülevaated - 21. juuni 2012 09:29

Mai 2012 fondide kuukommentaarid

Maikuus jätkus globaalsete aktsiaturgude langus eeskätt maailmamajanduse kasvuväljavaadete kahanemise tõttu. Pinget hoidis üleval ka euroala poliitilise riski kerkimine. Enim langesid Euroopa ja arenevate turgude aktsiate hinnad. Euro kurss langes dollari suhtes kuuga ligi 6%. Aktsiaturgude nõrkuse taustal otsisid investorid finantsturgudel pelgupaika madala riskiga paigutustest Saksamaa ja Ühendriikide valitsusvõlakirjadesse, mille hinnad tõusid, kuid seevastu tulumäärad lähenevad juba nullile, seda isegi kuni 2-3 aastaste tähtaegade puhul.


Globaalne turuülevaade

Balti, Kesk-Euroopa ja Balkani aktsiaturgude ülevaade
Venemaa aktsiaturu ülevaade
Geneerilise farmaatsia sektori ülevaade
Ida-Euroopa võlakirjaturu ülevaade

Kuukommentaar mai 2012

GLOBAALNE TURUÜLEVAADE

Vahur Madisson - fondijuht; SEB Konservatiivne Pensionifond, SEB Energiline Pensionifond, SEB Progressiivne Pensionifond, SEB Aktiivne Pensionifond, SEB Tasakaalukas Pensionifond, SEB Optimaalne pensionifond, SEB Aktiivne Fondifond, SEB Dünaamiline Fondifond, SEB Tasakaalukas Fondifond

Vahur MadissonMaikuus jätkus globaalsete aktsiaturgude langus eeskätt maailmamajanduse kasvuväljavaadete kahanemise tõttu. Pinget hoidis üleval ka euroala poliitilise riski kerkimine. Enim langesid Euroopa ja arenevate turgude aktsiate hinnad. Euro kurss langes dollari suhtes kuuga ligi 6%. Aktsiaturgude nõrkuse taustal otsisid investorid finantsturgudel pelgupaika madala riskiga paigutustest Saksamaa ja Ühendriikide valitsusvõlakirjadesse, mille hinnad tõusid, kuid seevastu tulumäärad lähenevad juba nullile, seda isegi kuni 2-3 aastaste tähtaegade puhul.

Kuu alguses koondus peatähelepanu lisaks nõrgavõitu USA töötururaportile taas poliitilistele sündmustele euroalas. Kreeka parlamendivalimiste tulemus ei võimaldanud koalitsiooni moodustada ja euroala skeptikute arvamuste esiletõus ning kordusvalimiste väljakuulutamine suurendasid Kreeka euroalast lahkumise riski. Ettevaates on raske hinnata kuidas Kreeka arengute tulemusena käivituva ahelreaktsiooni kulg võib Euroopa pangandust ning majandust kahjustada ning kuidas see väljendub finantsturgudel. Ebakindluse tõustes reageerisid aga finantsturud esmajärgus riskantsete varade müügilainega. Hispaania ja Itaalia riigivõlakirjade tulumäärad liikusid otsustavalt tasemeteni, mida nägime viimati novembrikuus enne Euroopa Keskpanga pankadele suunatud likviidsusprogrammide väljakuulutamist. Seega vähem kui pool aastat hiljem on nende meetmete mõju hajunud ning turgude sõnumiks on taas vajadus uute rahapoliitiliste sekkumiste järele. Reaalmajanduses on samasugust signaali andmas ettevaatavad majandusindikaatorid, mis ebakindluse levides on nõrgenenud üle maailma, kuid eriti silmatorkavalt Euroopas. Sellega kaasnenud toorainete odavnemine ja inflatsioonisurve alanemine võivad aga viimaks ometi avada akna keskpankade poolseteks lisastiimulite pakkumiseks. Lähiajal aga püsivad finantsturud ärevuses juuni keskpaigas toimuvate Kreeka parlamendi kordusvalimiste tõttu.

SEB Energiline Pensionifond – Fondiosaku hind langes kuu lõikes -2,9% võrra. Positiivselt paistsid silma vaid paigutused Saksamaa ja Soome riigivõlakirjadesse ning tänu dollari tugevnemisele euro suhtes ka Ühendriikide aktsiafondidesse. Euroala ettevõtete võlakirjadesse investeerivate fondide hinnamuutused olid kokkuvõttes nullilähedased. Hinnad teistes varaklassides valdavalt langesid, seda eeskätt aktsiafondide ja arenevate turgude võlakirjafondide paigutuste osas.

SEB Progressiivne Pensionifond – Fondiosaku hind langes kuu lõikes -1,1% võrra. Positiivselt paistsid silma vaid paigutused Saksamaa, Hollandi ja Soome riigivõlakirjadesse ning tänu dollari tugevnemisele euro suhtes ka Ühendriikide aktsiafondidesse. Euroala ettevõtete võlakirjadesse investeerivate fondide hinnamuutused olid kokkuvõttes nullilähedased. Hinnad teistes varaklassides valdavalt langesid, seda eeskätt aktsiafondide ja arenevate turgude võlakirjafondide paigutuste osas.

SEB Optimaalne Pensionifond – Fondiosaku hind langes kuu lõikes -0,6% võrra. Positiivselt paistsid silma vaid paigutused Saksamaa, Hollandi ja Soome riigivõlakirjadesse ning tänu dollari tugevnemisele euro suhtes ka Ühendriikide aktsiafondidesse. Euroala ettevõtete võlakirjadesse investeerivate fondide hinnamuutused olid kokkuvõttes nullilähedased. Hinnad teistes varaklassides valdavalt langesid, seda eeskätt aktsiafondide ja arenevate turgude võlakirjafondide paigutuste osas.

SEB Konservatiivne Pensionifond – Fondiosaku hind langes kuu lõikes -0,17%. Paigutused euroala riigivõlakirjadesse näitasid küll kergelt positiivset tootlust, kuid seevastu paigutused ettevõtete ja arenevate turgude võlakirjafondidesse lõpetasid kuu punases, mistõttu jäi fondi kuutulemus ka kokkuvõttes miinuspoolele.

SEB Tasakaalukas Pensionifond – Fondiosaku hind langes kuu lõikes -0,25% võrra. Positiivselt paistsid silma vaid paigutused Saksamaa, Hollandi ja Soome riigivõlakirjadesse ning tänu dollari tugevnemisele euro suhtes ka Ühendriikide aktsiafondidesse. Euroala ettevõtete võlakirjadesse investeerivate fondide hinnamuutused olid kokkuvõttes nullilähedased. Hinnad teistes varaklassides valdavalt langesid, seda eeskätt aktsiafondide ja arenevate turgude võlakirjafondide paigutuste osas.

SEB Aktiivne Pensionifond – Fondiosaku hind langes kuu lõikes -4,1% võrra. Peaaegu kõik fondi varadest on paigutatud aktsiafondidesse, kuid hinnad erinevatele turgudele investeerimisel on andnud eelmise kuu jooksul erinevaid tulemusi. Tänu dollari tugevnemisele euro suhtes olid paigutused Ühendriikide aktsiafondidesse vastupidavamad üldise aktsiaturgude nõrkuse taustal ja jäid plusspoolele. Ülejäänud aktsiafondide tulemusena jäi kuu kokkuvõttes fondiosaku hinnamuutus miinuspoolele.

SEB Dünaamiline Fondifond – Fondiosaku hind langes kuu lõikes -3,44% võrra. Positiivselt paistsid silma vaid paigutused Saksamaa riigivõlakirjadesse, euroala riigivõlakirjade fondi ja tänu dollari tugevnemisele euro suhtes ka Ühendriikide aktsiafondidesse. Euroala ettevõtete võlakirjadesse investeerivate fondide hinnamuutused olid kokkuvõttes nullilähedased. Hinnad teistes varaklassides valdavalt langesid, seda eeskätt aktsiafondide ja arenevate turgude võlakirjafondide paigutuste osas.

SEB Tasakaalukas Fondifond – Fondiosaku hind langes kuu lõikes -1,08% võrra. Positiivselt paistsid silma vaid paigutused Saksamaa riigivõlakirjadesse, euroala riigivõlakirjade fondi ja tänu dollari tugevnemisele euro suhtes ka Ühendriikide aktsiafondidesse. Euroala ettevõtete võlakirjadesse investeerivate fondide hinnamuutused olid kokkuvõttes nullilähedased. Hinnad teistes varaklassides valdavalt langesid, seda eeskätt aktsiafondide ja arenevate turgude võlakirjafondide paigutuste osas.

SEB Aktiivne Fondifond – Fondiosaku hind langes kuu lõikes -4,7% võrra. Peaaegu kõik fondi varadest on paigutatud aktsiafondidesse, kuid hinnad erinevatele turgudele investeerimisel on andnud eelmise kuu jooksul erinevaid tulemusi. Tänu dollari tugevnemisele euro suhtes olid paigutused Ühendriikide aktsiafondidesse vastupidavamad üldise aktsiaturgude nõrkuse taustal ja jäid plusspoolele. Ülejäänud aktsiafondide tulemusena jäi kuu kokkuvõttes fondiosaku hinnamuutus miinuspoolele.

BALTI, KESK-EUROOPA JA BALKANI AKTSIATURGUDE ÜLEVAADE

Alo Kullamaa, fondijuht; SEB Kasvufond, SEB Eastern-Europe Ex-Russia Fund

Alo KullamaaMured Eurotsooni ja Hiina väljavaadete pärast survestasid jätkuvalt regiooni aktsiaturge. Vaatamata odavatele hinnatasemetele jäi kauplemisaktiivsus madalale ning investorid olid äraootaval seisukohal.

Suurem osa sektoreid langes kuuga ligi 10%. Energia- ja toorainetesektorid mõnevõrra rohkem ning telekommunikatsiooni ning kommunaalettevõtete sektorid vähem. Kuigi enamus regiooni pankadest on siiski hästi kapitaliseeritud ning esimese kvartali majandustulemused ületasid valdavalt ootuseid, siis hoolimata sellest kukkus sektor koos teistega, sest investorid keskendusid stagneeruvale laenukasvule ning halbade laenude osakaalu võimalikule suurenemisele.

Riikidepõhiselt olid Rumeenia (-14,2%), Ungari (-11,7%) ja Sloveenia (-10,2%) suurimad kaotajad arvestatuna kohalikus valuutas, samas kui domineerivad Poola ja Türgi lõpetasid kuu vastavalt -6,2% ja -8,2% tulemusega ning Leedu tõusis 1,3%.

Valuutad liikusid erisuunaliselt – Türgi liir mõnevõrra tugevnes, sest madalam nafta hind peaks aitama vähendada riigi kurikuulsat jooksevkonto defitsiiti. Seevastu Poola zlott, Ungari forint ja Serbia dinaar kaotasid ligi 5% euro suhtes.

SEB Kasvufond
Kuu alguses väljusime aktsia hinnatugevust kasutades täielikult positsioonist CETVs. Kuu jooksul vähendasime positsioone BRD-s, Immofinanzis ja Tallinna Kaubamajas ning lisasime CEZi.

Fondi investeerimisstrateegias on fookus jätkuvalt aktiivsel aktsiatevalimisel ja suhtelist väärtuse leidmisel peamiselt sektorite seest. Portfelli jaotus riikide ja sektorite järgi on teisejärguline ja peamiselt aktsiavaliku tulemus.

SEB Eastern Europe ex-Russia Fund
Turgude laiapõhjalise languse tõttu jäi fondi absoluuttootlus mais miinuspoolele. Suhteline tootlus enne tasusid oli kuu lõpuks 0,7%, kuid kuu sees käis see ära ka 1,2% tasemel. Fondi pikemaajaline tootlus nii indeksi kui sarnaste fondide lõikes on jätkuvalt väga hea.

Positiivselt aitas sel kuul suhtelisele tootlusele kaasa aktsiatevalik finantssektoris ja tarbekaupade sektoris ning samuti sektorijaotus vaatamata praegusele üsna tagasihoidlikule avatud positsioonile. Aktsiatevalik materjalidesektorist andis negatiivset suhtelist tootlust. Üksikutest aktsiatest lisas kõige rohkem suhtelist tootlust Leedu põllumajandusgrupp Linas Agro ja vähendas Tshehhi söetootja NWR.

Kuu jooksul ostsime juurde mitmeid võrdlusindeksis olulise osakaaluga nimesid, milles eelnevalt olime väikese osakaaluga või üldse mitte investeeritud. Näiteks Türgi AK Bank, mille aktsia langes ettevõtte 10% suuruse osaluse müügi tõttu Citigroupi poolt; Ungari telekom MTEL hind langes samuti ja Poola vasetootja KGHM kukkus valdavalt vase hinna languse tõttu. Neid oste finantseerisime peamiselt indeksiväliste nimede nagu näiteks Rumeenia Fondul Proprietatea vähendamise teel.

Fondi investeerimisstrateegias on fookus jätkuvalt aktiivsel aktsiatevalimisel ja suhtelist väärtuse leidmisel peamiselt sektorite seest. Portfelli jaotus riikide ja sektorite järgi on teisejärguline ja peamiselt aktsiavaliku tulemus.

Sander Danil - fondijuht; SEB Eastern Europe Small Cap Fund

Sander Danil SEB Eastern Europe Small Cap Fund
Sarnaselt globaalsete turgudega seisid ka regiooni turud eelmisel kuul silmitsi tugevneva laiapõhjalise müügisurvega ning suurem osa turge lõpetasid sügavas miinuses. Investorite üldine meelestatus on jätkuvalt üpris negatiivne ja riskikartlik. Aktsiaturgudel lasuvad murepilved on endiselt seotud globaalsete probleemidega, milledest teravaim on süvenev Euro-ala kriis, mis on enda alla haaramas lisaks Kreekale ka Hispaaniat. Negatiivsust lisavad küsimärgid globaalse majanduskasvu osas, eriti võimalik Hiina kasvu oodatust järsem aeglustumine. Olulist toetust regiooni turgudele ei suutnud paraku pakkuda ka suhteliselt head või vähemalt neutraalsed firmade 1.kvartali tulemused ning regiooni riikide tugev makropilt Lääne-Euroopaga võrreldes.

Euroopa arenevaid turge kajastav MSCI EM Eastern Europe indeks lõpetas kuu Euros 14,9%-lise langusega. Väiksemaid firmasid esindav MSCI EM EE Small Cap indeks langes 14,7%. Fondis riikide lõikes suurimat osakaalu omaval Venemaal alanes Micex indeks kuuga Euros mõõdetuna 16,7%, kuid sealseid väikefirmasid esindav Micex Small Cap indeks kukkus koguni 19,8%. Vene turgu mõjutab oluliselt ka alanev naftahind. Brenti naftabarrel langes kuuga 14,7%. Kohalikus valuutas arvestatuna toimusid suurimad langused Ukraina (-25,8%), Kasahstani (-17,5%) ja Rumeenia (-14,2%) aktsiaturgudel. Türgi aktsiaturg kukkus 8,2% ja Poola 6,2%. Vaid Leedu aktsiaturg suutis jääda plusspoolele 1,3%-ga. Ka valuutades toimusid märkimisväärsed liikumised Euro suhtes. Vene rubla nõrgenes 6,4% ja Poola zlott 5,2%, kuid Kasahhi tenge ning Ukraina grivna hoopis tugevnesid mõlemad üle 6%.

Fondiosaku puhasväärtus alanes märtsis Euro baasil 8,8%. Kuigi langus oli üpris järsk, oli see mõnevõrra väiksem kui võrreldaval MSCI väikefirmade indeksil. Olulisi muutusi portfelli struktuuris viimase kuu jooksul ei toimunud. Tulenevalt raha väljavoolust vähendasime mõningaid vähemlikviidseid positsioone. Sektoripõhiselt oli negatiivseim mõju fondi tulemusele tööstus- ja tarbekaupade aktsiate liikumistel. Üksikute aktsiate tasandil langetasid tulemust enim Sollers, Mostotrest ja Bank St.Petersburg, samas positiivse liikumisega toetasid enim Polish Energy Parters, Arzamas Instrument Factory ning Sibirsky Cement.

Kuigi maailmamajanduse aeglustumise riskid on teravalt päevakorral ning Euro-ala võlakriisil ei paista kiiret lahendust, on siinse regiooni majandus mõnevõrra stabiilsemas seisus ning ettevõtete tulemuste väljavaade loob head eeldused turgude taastumiseks aasta teises pooles. Keskpikas perspektiivis näeme endiselt enim atraktiivseid võimalusi Vene väike- ja keskmiste firmade segmendis, eriti just infrastruktuuri arendamisega seotud sektorites. Aktsiate väärtuse seisukohalt on palju huvitavaid võimalusi ka Balkani ja Balti riikides, kuid takistavaks asjaoluks on tihti turu vähene likviidsus. Riikide lõikes on Venemaa jätkuvalt suurima osakaaluga, moodustades üle 40% fondi mahust. Sektoripõhiselt jätkab fond suhteliselt hajutatud portfelliga, kus suurima osakaaluga on infrastruktuurile keskendunud ehitus-, tööstus- ja transpordiettevõtted.

VENEMAA AKTSIATURU ÜLEVAADE

Sulev Raik - fondijuht; SEB Kasvufond, SEB Russia Fund

Sulev RaikAktsiate hinnad olid tugevas languses. Põhjused olid nii üldine globaalne nõrkus kui ka kohalik uudistevoog, mis oli enamasti pigem negatiivne. Taaskord tuli kõneaineks mobiilsideettevõtte VimpelCom’i suuraktsionäride, kelleks on norralaste Telenor ja teiselt poolt Vene kohalikud ärimehed, vaheline tüli. Aktsia hind langes ühe päevaga 16,3%, kui tuli ilmsiks, et kohus on külmutanud dividendid, mis oli lubatud aktsionäridele välja maksta. Tüli on kestnud juba pikemat aega ja võitlus käib kontrolli saavutamise üle VimpelCom’is, mis omal ajal oli üks investorite lemmikuid Venemaal, kuid nüüd on saanud halvaks näiteks sellest, kui hävituslik võib olla pikalt kestev tüli suuraktsionäride vahel.

Samuti tundub, et British Petroleum’i ja AAR grupi teed lähevad lahku. Praegu kontrollivad mõlemad võrdselt naftakompaniid TNK-BP, kuid rahuolematus on järjest kasvanud ja ilmselt tuleb ühel osapooltest oma osalus müüa. TNK-BP on olnud meie lemmik oma stabiilselt heade tulemuste ja kõrgete dividendide pärast. Selles mõttes on muidugi kahju, et Lääne ja kohalikud ärimehed ei suuda leida ühist keelt.

Ilmselt kõige rohkem uudistest mõjutas turgu see, et plaanitakse ühendada kaks väga olulist elektrituru ettevõtet MRSK Holding ja Federal Grid. Mõlemad ettevõtted loodi mõned aastad tagasi elektrituru megaholdingu RAO UES baasil. RAO UES reorganiseerimist tervitati omal ajal kahel käel, sest see tähendas sisuliselt elektrituru reformi koos osalise erastamisega. Nüüd tundub nagu liiguksime ajas tagasi ja investoritele see teps mitte ei meeldi. Energeetika oligi nõrgim majandusharu mais, kusjuures MRSK Holding ja Federal Grid kukkusid vastavalt 51% ja 45%.

Muud sektorid olid ühtlaselt nõrgad, ehk pisut paremini läks telekommunikatsiooni ettevõtetel, sest teatati mobiilsideettevõtte Mobile Telesystems’i osakaalu tõstmisest MSCI Russia 10/40 indeksis Novatek’i arvelt alates juunist, mis toetas aktsiat. Üldiselt püsisidki paremini need aktsiad, mida olid toetamas tagasiostuprogrammid. Sellised olid näiteks Uralkali, mis kaotas 8,6% ja ka InterRao, kus langus piirdus 11%-ga.

Nafta hind püsis nõrgana – Brent’i ja WTI hinnad langesid vastavalt 14,7% ja 17,5%. Väiksema ja keskmise suurusega ettevõtted kannatasid seekord võrreldes suurtega rohkem. MICEX SC indeks, mis keskendub ainult väikese kapitalisatsiooniga ettevõtetele langes 25,2% ning rohkem keskmise suurusega ettevõtete aktsiate hinnaliikumisi järgiv RTS2 indeks 23,8%.

SEB Kasvufond
Mais jätkasime portfelliga, kus Venemaale ja teistesse SRÜ riikidesse investeeritud ligikaudu üks kolmandik fondi varast. Me vähendasime veelgi Novateki osakaalu, sest lisaks planeeritavale maksutõusule hakkasid turul levima arvamused, et Novateki osakaalu võidakse vähendada MSCI Russia 10/40 indeksis mobiilsideettevõtte Mobile Telesystems’i kasuks. Otsustasime müüa ka Ukrprodukti aktsiaid, mis on küll fundamentaalselt atraktiivsed, kuid nende likviidsus on väga halb ja aktsia hinna potentsiaali realiseerumine võib võtta oodatust kauem aega. Müükidest laekunud raha eest ostsime kuu teisel poolel Tatnefi ja Severstali aktsiaid, mis olid vahepeal kukkunud tagasi atraktiivsele tasemele. Fondi suuremad investeeringud pärast mais tehtud väiksemaid muutusi on Protek, Sberbank, Sibir Cement ja Rosneft.

Praegu on turg konsolideerumisfaasis. Valimised suuri üllatusi ei toonud. Võtmepositsioonidel nii uues kabinetis kui ka presidendi administratsioonis jätkavad tuntud persoonid ja suuri nihkeid senises poliitikas ei ole põhjust oodata. Mõnevõrra murelikuks teevad arengud energeetikasektoris, millest on viimasel ajal palju räägitud, aga selgust ikkagi ei ole, et mis seal juhtuma hakkab. Samuti ei ole meeldiv teadmine, et ilmselt toimub TNK-BP aktsionäride struktuuris oluline muutus, mis võib tähendada British Petroleum’i lahkumist. Halvim variant oleks, kui BP asemele tuleb riik, sest see võiks tähendada Gazpromi või Rosneft’i saatuse kordumist, parem oleks kui selleks oleks uus partner Aasiast näiteks.

Senikaua kuni nafta hind on languses on raske olla väga optimistlik. Teisest küljest on nii rubla kui ka aktsiate hinnad vägagi valuliselt viimastele arengutele reageerinud ja atraktiivseid ostuvõimalusi ei ole raske leida. Arvestades, et ettevõtetel läheb hästi ja aktsiate hinnad on aasta algusega võrreldes enamasti miinuses ning kui siia juurde panna eelmise aasta ligi 20% langus ja kasumite umbes 30% kasv, siis võiks ju väita, et turg kaupleb üsna soodsal tasemel.

SEB Russia Fund
Fondiosaku puhasväärtus langes seekord 0,05% (enne tasusid) rohkem kui võrdlusindeks. Üldiselt aktsiavalik töötas hästi, kuid mitte eriti hästi ei läinud seekord energiasektori positsioneeringuga. Hea meel on ära märkida sellised ettevõtted nagu Sibir Cement ja AFI Development, mis panustasid suhtelisse tootlusesse vastavalt +0,66% ja +0,42%. Halvemini läks Lukoil’iga, kust tuli -0,79% suhtelisse tootlusesse. Lukoil pidas vaatamata suurele segadusele mais hästi vastu, kuid meil on seda aktsiat võrdlusindeksiga portfellis vähem. Samas hea meel on ära märkida, et Alliance Oil (+0,34%) mõnevõrra kompenseeris seda viga.

Mais olime turul valdava osa ajast müümas, sest kartlikumad investorid võtsid riski vähemaks ja müüsid osakuid. Müüsime aktsiad sektorite lõikes ühtlaselt. Lõplikult loobusime Phosagro ja InterRao aktsiatest.

Praegu on turg konsolideerumisfaasis. Valimised suuri üllatusi ei toonud. Võtmepositsioonidel nii uues kabinetis kui ka presidendi administratsioonis jätkavad tuntud persoonid ja suuri nihkeid senises poliitikas ei ole põhjust oodata. Mõnevõrra murelikuks teevad arengud energeetikasektoris, millest on viimasel ajal palju räägitud, aga täna veel puudub selgus edasise osas. Jätkuvalt on õhus küsimus TNK-BP aktsionäride struktuuris toimuvate muudatuste osas, mis võib tähendada British Petroleum’i lahkumist. Halvim variant oleks, kui BP asemele tuleb riik, sest see võiks tähendada Gazpromi või Rosneft’i saatuse kordumist, parem oleks kui selleks oleks uus partner Aasiast näiteks.

Senikaua kuni nafta hind on languses on raske olla väga optimistlik. Teisest küljest on nii rubla kui ka aktsiate hinnad vägagi valuliselt viimastele arengutele reageerinud ja atraktiivseid ostuvõimalusi ei ole raske leida. Arvestades, et ettevõtetel läheb hästi ja aktsiate hinnad on aasta algusega võrreldes enamasti miinuses ning kui siia lisada juurde eelmise aasta ligi 20% langus ning teisalt kasumite kasv ca 30% ulatuses, siis oleks alust eeldada, et turg kaupleb üsna soodsal tasemel.

GENEERILISE FARMAATSIA SEKTORI ÜLEVAADE

Meelis Angerma - fondijuht; SEB Geneerilise Farmaatsia Fond

Meelis AngermaFondiosaku puhasväärtus langes maikuus 7,42% võrra. Kardetud maikuine riskikartlikkuse tõus leidis aset. Jätkus nõrgemate euroala riikide valitsusvõlakirjade tootluspreemiate suurenemine. Kreeka lahkumine eurotsoonist muutus pärast valimisi ja valitsuse moodustamise ebaõnnestumist vägagi tõenäoliseks. Teiselt poolt halvenes jätkuvalt USA tööjõuturu olukord. Suurenes mure Hiina majanduskasvu püsimise pärast. Koosmõjus kukutasid need uudised tugevalt toorainete hindu, mis muutsid Venemaa aktsiaturu üheks nõrgimaks.

Mais olid suurimad tõusjad Hiina China Sky One Medical (11,76%), Rootsi Meda (4,59%) ja Poola Neuca (3,80%). China Sky One Medical põrkas eelmise kuu allamüügist. Meda kohta levis informatsioon, mille järgi turuväärtuse ja ettevaatava rahavoo suhtarv on ainult 5,4, mis teeb sellest ülevõtjatele atraktiivse ettevõtte. Neuca aktsia hinda tõukas esimese kvartali tugev tulemus, mida toetas uuest aastast kehtima hakanud seadusemuudatus.

Suurimad langejad olid Vene Protek (-31,19%), Vene Pharmstandard (-24,00%) ja Poola Pelion (-20,33%). Vene aktsiaid langetas toornafta hinnalangusest tingitud rubla kursi nõrgenemine ja oodatav eelarvepositsiooni halvenemine, mis ei võimalda tõsta ravimite hindu ega suurendada ravimiostusid. Pelioni kvartalitulemus ületas käibe osas analüütikute ootuseid, kuid kasum osutus väiksemaks.

Kuu jooksul vähendati Olainfarmi ja Neuca positsiooni. Positiivselt paistis kuu jooksul silma Türgi päritolu ravimihulgimüüja Selcuk Ecza, mis suutis turgude langusele hästi vastu seista. Vaatamata regulatiivsele hinnalangetusele ja käibe vähenemisele suutis ettevõte kasumit kasvatada ja ületada analüütikute ootuseid. Mai alguses toimus viie aasta jooksul esimene biotehnoloogia IPO – Supernus Pharmaceuticals. Teva Pharmaceuticals jättis esialgu koos kvartalitulemustega aastaprognoosi esitamata põhjendades seda uuele juhile vajaliku sisseelamise ajaga, kuid esitas selle aktsiaturu pettumuse tõttu veidi hiljem. Uues prognoosis vähendati oodatavat kasumit ja müüki Euroopas möllava kriisi tõttu. Maikuus toimunud tugev euro nõrgenemine USA dollari suhtes vähendab USA ettevõtete Euroopa tulusid dollarites. Maikuus tõid geneerikutootjad USA-s turule $6,7 mld aastamüügiga verevedeldaja Plavixi geneeriku.

Esimese kvartali aktsiahindade tõus oli arenenud turgudel üle paljude aastate suurim. Ettevõtete tulemused on püsinud head ja USA majandus on hakanud näitama madalseisust väljumise märke. Kuid tavaliselt on aasta keskpaik olnud turgudele raskem periood. Kardetakse, et Kreeka valimiste järel alanud kaosest võib tekkida kriisinakkuse levik eurotsoonis. Murranguliseks võib kujuneda Kreeka uute valimiste kuupäev 17. juuni. Teiselt poolt on ajalooliselt maailmamajanduse raske perioodi lõpp pakkunud investoritele riskivõtmise julguse eest parimat tootlust.

IDA-EUROOPA VÕLAKIRJATURU ÜLEVAADE

Endriko Võrklaev - fondijuht; SEB Ida- Euroopa Võlakirjafond

Endriko Võrklaev
Maikuus domineerisid võlakirjaturgudel Kreeka ja Hispaania probleemid, ning jätkus kapitali põgenemine Saksamaa valitsusvõlakirjadesse. Saksamaa 2-aastane intressimäär langes nullini ehk investorid olid nõus raha paigutama ilma edaspidi tulu teenimata – peaasi, et raha tagasisaamine poleks ohus. Ka Saksamaa 10-aastane tulumäär langes rekordmadalale, mitte kaugele 1% tasemest. Arenevate turgude võlakirjad pidasid üldises riskikartlikkuse õhkkonnas hästi vastu, kuid sama ei saa öelda valuutade kohta. Poola zlott ja Ungari forint nõrgenesid euro suhtes ligi 5% ja Venemaa rubla ligi 7%. Valuutade nõrgenemise taga olid eelkõige globaalsed tegurid, mitte aga kohalikud fundamentaalnäitajad.

Tšehhi valitsusvõlakirjad tugevnesid Saksamaa võlakirjade tuules ning positiivse tõuke andis ka ootuste kasv intressikärbete osas. Tšehhi makromajandusindikaatorid on sarnaselt muu Euroopaga olnud viimastel kuudel nõrgad ning turuosalised on hakanud spekuleerima intressimäärade kärpimise võimalusega. Viimane Tšehhi keskpanga intressikoosolek näitas, et keskpanga otsustajad ei ole kärpimise osas üksmeelsed – kui kaks liiget pooldas rahapoliitika lõdvendamist, siis üks pooldas intressimäära tõstmist ning ülejäänud eelistasid määra samaks jätta. Arvestades rekordmadalaid Saksamaa intressimäärasid ning juba sissehinnatud oodatavaid Tšehhi intressikärpeid, ei pea me seda turgu atraktiivseks ja oleme Tšehhi valitsusvõlakirjade osa portfellis veelgi vähendanud.

Ungaris jätkub saaga IMF abiprogrammis osalemise teemal. Ungari uuele läbirääkijale pannakse suuremaid lootusi ning lähinädalatel oodatakse vastuolulise keskpanga seaduse ümbervaatamist, mis võiks avada ukse ametlikele läbirääkimistele Rahvusvahelise Valuutafondiga. Ungari võlakirjad ja valuuta andsid käest aprilli tõusu, kuid see ei olnud väga erakordne arvestades meeleolusid teistel turgudel. Valitsusvõlakirjade esmaemissioonid jätkusid mais hoolimata globaalsest ebakindlusest.

Poola keskpank tõstis mai alguses lühiajalist baasintressimäära viies selle 4,75% tasemele. Poola inflatsioon alaneb aeglasemalt, kui keskpank on lootnud ning seetõttu pole välistatud ka edasised intressimäärade kergitamised. Majandusaktiivsuse näitajad on samas nõrgenemas ning võimalike intressikergitamiste ulatus on ilmselt piiratud. Poola zlott nõrgenes kuuga euro suhtes ligi 5% ning edasise nõrgenemise korral tõusevad taas päevakorda keskpanga võimalikud tugiostud. Nõrk zlott tähendab suuremat inflatsioonisurvet ning paisutab samuti riigivõla suurust kohalikus vääringus. Seega võib eeldada keskpanga jätkuvat kõrgendatud tähelepanu antud teemal. Mais nõrgenesid mõnevõrra USA dollaris denomineeritud Poola valitsusvõlakirjad ja oleme nende atraktiivset hinnataset kasutanud positsioonide suurendamiseks.

Ligi 15% suurune naftahinna alanemine tõi kaasa Venemaa võlakirjade ja rubla järsu nõrgenemise. Nafta hind allpool 100 USD/barrel on seadnud küsimärgi alla riigieelarve täitmise ning ebakindlust lisas ka mitmete võlakirjaemissioonide tühistamised tänu pingelisele olukorrale finantsturul. Venemaa keskpank oli sunnitud rubla kaitseks valuutaturul sekkuma, sest rubla kurss jõudis peaaegu seatud koridori nõrgemasse äärde. Kohaliku võlakirjaturu intressitasemed lähenesid 2011. aasta oktoobris nähtud tippudele. Kohaliku võlakirjaturu loodetud avanemine välisinvestoritele on jäänud venima, mis piirab endiselt potentsiaalse võlakirjaostjate ringi.

SEB Ida-Euroopa Võlakirjafond
SEB Ida-Euroopa Võlakirjafondi fondiosaku puhasväärtus langes mais -3,5%, 2012. aasta algusest on fondi tulemus mai lõpu seisuga +7,2% ning viimase 12 kuu tulemus +1,8%. Mai negatiivse tulemuse taga oli põhiliselt valuutade nõrgenemine, väiksemal määral ka Venemaa ja Ungari võlakirjade hinnalangus. Veidi aitas tulemust tasakaalustada USA dollari tugevnemine ning suhteliselt tugevana püsinud Tšehhi ja Slovakkia võlakirjad. 80% fondi portfellist on paigutatud investeerimisjärgu valitsusvõlakirjadesse, 6% mitte-investeerimisjärgu valitsusvõlakirjadesse ning 13% investeerimisjärgu ettevõtete võlakirjadesse. Oleme fondi paigutuste keskmist tähtaega lühendanud, intressiriski näitav keskmine duratsioon oli mai lõpu seisuga 4,16, mis on madalam võrdlusindeksi vastavast näitajast. Fondi portfelli keskmine krediidireiting oli A-.


Kategooria

Oluline info

Fondi eelmiste perioodide tootlus ega senine tegevuse ajalugu ei tähenda lubadust ega indikaatorit Fondi järgmiste perioodide tootluse või tegevuse eesmärkide saavutamise kohta.
Loe lähemalt

Sotsiaalmeedia

Kontaktid

Klienditugi
665 5100
Kliendihaldurid

Skype
Skype seb.eesti

Kiri pangale
Kontaktivorm
Soovitame enne iga finantsteenuse lepingu sõlmimist tutvuda hoolikalt teenuse tingimustega ja vajadusel pidada nõu pangatöötajaga.