Maksustamine
Kuidas alustada investeerimist?
Mis on väärtpaberikonto?
Mis on investeerimisfond ja kellele see sobib?
Miks investeerida fondidesse?
Milline on SEB fondivalik?
Mis on fondsäästmine?
SAMM 1
SAMM 2
SAMM 3
Väärtpaberikonto
Väärtpaberite ja fondiosakute omandamise ning kauplemise eelduseks on väärtpaberikonto. SEB-s on võimalik avada nii EVK- kui ka pangasisene väärtpaberikonto. Kontot saab avada nii internetipangas kui ka lähimas SEB kontoris.
EVK väärtpaberikontot saad kasutada Eesti Väärtpaberikeskuses (EVK) arveldatavate väärtpaberitega. Nt tehingute tegemiseks Eesti, Läti ja Leedu väärtpaberitega. EVK väärtpaberikonto on vajalik SEB Varahalduse pensionifondide A-osakute omandamiseks ja kauplemiseks.
Pangasisene väärtpaberikontot saad kasutada EVK-väliste väärtpaberite (nt. välisväärtpaberid, SEB Varahalduse fondid ja SEB Asset Management Luksemburgis registreeritud fondid, SEB Guarantee Fund 80) hoidmiseks ja nendega väärtpaberitehingute tegemiseks.
Investeerimisfond on üldistatult investoritelt kogutud raha arvel moodustatud ühiste investeeringute portfell, mille valitsemise eesmärgiks on tavaliselt teenida investoritele tulu paigutustelt erinevatesse väärtpaberitesse, hoiustesse ja muudesse finantsinstrumentidesse. Investeerimisfondid võivad riigiti omada erinevaid tegevusvorme, nt. Eestis on tunnustatud lepingulised investeerimisfondid ja aktsiaseltsina asutatud fondid.
Teie osaluse suurust fondis tõendavad Teile väljalastud fondiosakud või –aktsiad, mida hoitakse Teie väärtpaberikontol fondi osakute või aktsiate registris.
Klientidele fondiosakute müümisega kogub fond kokku piisava summa raha, et moodustada sellest suure hulga erinevate väärtpaberite vahel hajutatud investeerimisportfell. Hajutatud investeerimisportfell aitab maandada üksikute ettevõtetega seotud riski. Fondiosakute omandamise kaudu on kliendil võimalus pääseda ühe ostuga erinevatele maailmaturgudele, kuhu iseseisvalt investeerida oleks kulukas ning sageli ka keeruline.
Väärtpaberiportfelli haldamine nõuab suuri investeerimisalaseid teadmisi ning palju aega. Kuna enamikul investeerimishuvilistel napib nii aega kui ka teadmisi, on mõttekas usaldada oma raha professionaalsete investeerimisspetsialistide hoolde. Varade juhtimisega tegelevad fondides oma ala spetsialistid – fondijuhid ja neid toetav analüütikutest koosnev meeskond. Professionaalid hoolitsevad Teie tehtud rahapaigutuse eest.
Fond võib teenida tulu mitmel erineval moel: portfelli kuuluvate investeeringute väärtuse kasvu kaudu, aga ka investeeringutele tehtavatest väljamaksetest (nagu dividendid ja intressid) saadava tulu näol. Selline tulu väljendub tavaliselt fondi osakute puhasväärtuse kasvus. Konkreetne investor saab fondist saanud tulu realiseerida oma osakuid müües. Kui tema poolt tagasimüüdud osaku tagasivõtmishind ületab sellise osaku soetusmaksumust, on ta teeninud fondist tulu Mõnedel juhtudel jaotatakse fondi poolt teenitud tulu investoritele väljamaksetena fondist. Väljamaksed tehakse üldjuhul rahas, kuid teatud juhtudel võidakse väljamakseid teha ka täiendavate osakute väljalaske teel.
Oluline on veel märkida, et fondiinvesteering on seotud mitmesuguste riskidega, millest täpsema ülevaate saamiseks palume enne fondiosakute ostmist hoolikalt tutvuda fondi osakute avaliku pakkumise prospekti, lihtsustatud prospekti, tingimuste, aasta- ja poolaastaaruannetega ning muude Fondi kohta avaldatud andmete ja dokumentidega.
Osaleda saab nii väikeste kui ka suurte summadega
Fondiosakute ostmiseks ei pea tingimata omama suuri summasid ja investeerida võib nii ühekordselt kui ka regulaarselt. Regulaarseteks rahapaigutusteks mõeldud fondsäästmise püsikorraldust saab sõlmida kui igakordse investeeringu summa on vähemalt 500 krooni / 30 eurot. Ühekordsele investeeringule miinimumsummat üldjuhul kehtestatud ei ole.
Riskid on paremini hajutatud
Investeerimisel on oluline riskide hajutamine. Fondi kaudu investeerimisel omandab investor osa investeerimisfondi hajutatud portfellist.
Sellele vaatamata tasub meeles pidada, et ka investeering fondi on alati seotud teatud riskidega, mis realiseerumisel võivad oluliselt vähendada investeeringu algväärtust.
Investeerimisfondide raha paigutavad professionaalid
Investeeringuks sobivate väärtpaberite väljavalimiseks ja keeruka analüüsi teostamiseks peab olema vilunud professionaal. Investeerimisfondi varasid juhivad pühendunud ning pikaajalise kogemusega spetsialistid, kelle jaoks on Teie raha juhtimine ja sobivamate investeerimisvõimaluste otsimine igapäevatöö.
Oma investeeringu väärtust on lihtne jälgida
Kui olete ostnud fondiosakuid, ei ole Teil vajadust väärtpaberiturge igapäevaselt jälgida. Ülevaade fondi tehtud investeeringutest on nähtav kuu- või kvartalilõpu seisuga SEB kodulehel www.seb.ee/fondikursid. Internetipangas näeb klient, millise fondi osakud talle kuuluvad. Hinnainfot ja tootlusi avaldatakse SEB kodulehel www.seb.ee/fondikursid, NASDAQ OMX fondikeskuses www.fondikeskus.ee ja ajalehes Äripäev.
Investeerimisfondi osakud saate kiiresti rahaks tagasi muuta
Kui Teil peaks fondi paigutatud raha vaja minema, saate Te selle kiiresti kätte. Üldjuhul laekub raha arvelduskontole kolmandal pangapäeval peale müügikorralduse sisestamist.
Siiski tasub enne investeerimisotsuse tegemist hoolikalt tutvuda konkreetse fondi tingimuste ja prospektiga, SEB välisfondide osas ka dokumendiga ’SEB fondide Eestis pakkumise erisused’, et selgitada sellise fondi osakute väljalaske ja tagasivõtmise eripärad ning alused tagasivõtmise edasilükkamiseks või peatamiseks.
SEB pakub võimalust investeerida neljateistkümnesse SEB Varahalduse hallatavasse fondi, sealhulgas II ja III samba pensionifondidesse. Pakkumist täiendab valik SEB fondidest, mille fondivalitsejad on SEB Asset Management ja Barclays Capital. Pakutavate fondidega on kaetud kõik olulisemad globaalsed väärtpaberiturud. Uuendusliku lahendusena on klientidel võimalus teha paigutusi alternatiivfondidesse, mis lisaks tavapärastele võlakirja- ja aktsiapaigutustele teevad investeeringuid ka valuutadesse ja toormeisse.
Meie fondid ja vahendatavad fondid
SEB Varahaldus pakub nii enda kui ka SEB teiste fondivalitsejate ja koostööpartnerite hallatavaid fonde.
Täna juhib AS SEB Varahaldus 13 avatud avalikku lepingulist investeerimisfondi, nende hulgas kuut pensionifondi, kahte aktsiafondi, kolme fondifondi, kahte võlakirjafondi ja ühte avalikku kinnist võlakirjafondi. SEB grupi fonde on pakkumises 27.
Regulaarne kogumine ehk fondsäästmine
Regulaarsus vähendab riski
Regulaarne kogumine ehk fondsäästmine tähendab investeerimist fondi kindla sagedusega ning kindlas summas. Vähim summa on 30 eurot makse kohta, kuid sagedus on vabalt valitav. Sisuliselt on tegemist püsikorraldusega fondi ostuks ilma tehingutasudeta.
Hajutatud investeerimisportfell (milleks on ka investeerimisfond) aitab maandada üksikute ettevõtetega seotud riski, kuid väärtpaberiturgu võib tabada ka üleüldine langus, mille puhul hind alaneb praktiliselt kõikidel vastaval turul kaubeldavatel väärtpaberitel.
Regulaarne rahapaigutus aitabki vähendada riski investeerida “valel hetkel” (loe: vahetult enne languse algust). Paigutades raha regulaarselt, investeerid ühtlaselt nii väärtpaberiturgude tõustes kui ka langedes. Isegi kui Sa alustad regulaarset (loe: hajutatud) kogumist vahetult enne väärtpaberiturgude langust, jõuad languse asendumisel tõusuga kasumisse kiiremini kui ühekordse investeeringu korral.
Fondidesse raha kogumine fondsäästmise kaudu on tavapärasest soodsam – tehingud sooritatakse teenustasuta.