Pensioni suurus sõltub nii kogumisperioodi pikkusest, sissemaksete suurusest II ja III pensionisambasse kui ka valitud fondi riskitasemest ja tootlusest. Pensionifonde on erinevaid ja oluline on teada, millist tüüpi fondis oleks õige oma pensioni koguda. Peamiselt tuleks lähtuda oma isiklikust riskitaluvusest.
Pensionifondidel on erinev investeerimisstrateegia, mis tuleneb fondi erinevatesse varaklassidesse (nt võlakirjadesse, aktsiatesse jne) investeerimise osakaalust. Kõrgema aktsiaosakaaluga fondid võivad olla suurema tootlusootusega, kuid samuti tuleb arvestada kõrgemate riskidega. Madalama aktsiaosalusega fondid võivad olla madalama tootlusootusega, kuid seevastu on ka madalama riskiga.
Kui riskialdis Te olete?
Igasuguse investeerimistegevusega kaasnevad riskid. Tehtud investeeringu väärtus võib nii kasvada kui kahaneda. Need, kes julgevad parema tootluse nimel rohkem riskida, võivad valida suurema aktsiaosalusega fondi. Pensionifondi valides võiksite seega esmalt mõelda oma isikliku riskitaluvuse peale ehk kui suurt kõikumist oma pensionivarades olete valmis nägema. Kui Te ei talu näiteks lühiajalist 15% või 25% langust oma pensionivarades, siis tasuks mõelda pigem väiksema aktsiaosalusega või peamiselt võlakirjadesse ja krediidiasutuste hoiustesse investeerivate fondide peale.
SEB pakub nelja erineva tootlusootuse ja riskitasemega II samba pensionifondi:
| Võlakirjad ja krediidiasutuste hoiused | Aktsiariskiga väärtpaberid | |
|---|---|---|
| SEB Konservatiivne Pensionifond | 100% | - |
| SEB Optimaalne Pensionifond | 75% | 25% |
| SEB Progressiivne Pensionifond | 50% | 50% |
| SEB Energiline Pensionifond | 25% | 75% |
Riskitaluvus võib vanusega muutuda
Pensioniinvesteering on üldjuhul pikaajaline varapaigutus ja isiklik riskitaluvus võib ajas muutuda. Seetõttu tasuks pensionifondi valikul arvestada oma vanusega ja erinevatel eluperioodidel oma fondi valik uuesti üle vaadata.
Nooremal inimesel on pensionieani rohkem aega ja seetõttu võivad talle sobida suurema aktsiaosakaaluga fondid, kus on võimalik teenida paremat tootlust. Arvestama peab aga sellega, et ka risk on sel juhul suurem. Kui pensionini on pikk maa minna, siis peaks aktsiaturgude lühiajalised kõikumised ennast pikaajalises perspektiivis siiski ära tasuma. Mida lähemal ollakse pensionieale, seda konservatiivsem võiks olla valitud pensionifond. Konservatiivsetes fondides on vara kõikumine ja sellest tulenevad riskid väiksemad, seega on suurem tõenäosus, et kogutud pensionivarad enne väljamaksete algust suurel määral ei lange.
SEB II samba pensionifondide puhul on soovitatud vanusevahemikku, millest võib fondi valikul lähtuda:
| Fond | Vanus |
|---|---|
| SEB Konservatiivne Pensionifond | 61 a ja vanemad |
| SEB Optimaalne Pensionifond | 51-60 a |
| SEB Progressiivne Pensionifond | 36-50 a |
| SEB Energiline Pensionifond | Kuni 35 a |
Jarno Edur
müügijuht
SEB Varahaldus
Oluline info:
Käesolevat teavet ei tohi ühelgi juhul tõlgendada investeerimisalase nõustamisena, investeerimissoovitusena ega muu investeerimisteenusena. Samuti ei või siin esitatud andmeid ja seisukohti käsitada pakkumisena või soovitusena mistahes lepingu sõlmimiseks.
Fondi eelmiste perioodide tootlus ega senine tegevuse ajalugu ei tähenda lubadust ega indikaatorit fondi järgmiste perioodide tootluse või tegevuse eesmärkide täitmise kohta.
Investeering fondi on alati seotud mitmesuguste riskidega, mis võivad teostudes ebasoodsalt mõjutada investeeringu väärtust või realiseeritavust, investorite õigusi ja muid taolisi asjaolusid.
AS SEB Elu- ja Pensionikindlustus ja AS SEB Pank vahendavad AS-i SEB Varahaldus pensionifonde.
Enne investeerimisotsuse tegemist palume hoolikalt tutvuda pensionifondi osakute avaliku pakkumise prospekti, lihtsustatud prospekti ning muu fondi kohta avaldatud teabega Pensionikeskuse kodulehel http://www.pensionikeskus.ee/?id=1737 või SEB toodete osas SEB kodulehel www.seb.ee. Vajadusel pidage nõu AS-i SEB Pank või AS-i SEB Elu- ja Pensionikindlustus töötajaga.
