Ava kodulehe mobiiliversioon Üles

Foorum

Majanduskeskkond - 31.03.2017
majandus | analüüs

Aasta on tööstusele alanud edukalt

Aasta on tööstusele alanud edukalt Foto: SEB

Kui jaemüügi kasv on kiire inflatsiooni ja pisut aeglasema palgakasvu tõttu pidurdunud, siis tööstusettevõtete tootmismahu tõus on uue aasta esimestel kuudel jätkunud. Tugevamad majandusnäitajad Euroopas lubavad ennustada selle trendi jätkumist.

Tööstustoodangu kasv jätkub

Pikalt vindunud tööstustoodangu kasv sai hoo üles eelmise aasta teises pooles. Et valdav osa tööstusettevõtete toodangust müüakse ekspordiks, siis on Euroopa paranev majanduskliima siinseid ettevõtjaid soosinud. Kui käesoleva aasta jaanuaris suurenes tööpäevade arvuga korrigeeritud andmetel tööstustoodang aastases võrdluses 7%, siis veebruaris kiirenes kasv juba 9%ni. Töötlevas tööstuses kasv küll veebruaris pisut aeglustus – kui jaanuaris suurenes seal tootmismaht 8% võrra, siis veebruaris 6%.

Töötleva tööstuse harudest on mõlemal kuul kasvu panustanud enim suured tegevusalad – puidu- ja metallitööstus. Seejuures on metallitööstus suutnud mõlemal kuul näidata koguni kahekohalist kasvu. Jaanuaris suurenes metalltooteid valmistavate ettevõtete tootmismaht mullusega võrreldes 13% ja veebruaris 14% võrra. Niivõrd kiiret kasvu kogesid metalliettevõtted viimati enam kui kaks aastat tagasi, 2014. aasta lõpus. Seevastu 2016. aastal oli haru tootmismaht valdava osa ajast languses. Eesti suuremate metallitööstusettevõtete käekäik on tihedalt seotud investeerimisaktiivsusega sihtriikides ja nõudlus erinevate metallkonstruktsioonide järele on olnud madal. Suuresti on see olnud seotud ka kütuseturul toimuvaga, mis on kahandanud nõudlust tsisternide, mahutite jms järele. Nüüd, kus nafta hind on taas liikumas 50 dollari ümber barrelist, näib taastunud olevat ka nõudlus metallitööstuse toodangu järele. Et metalltoodete tootmisega tegeleb Eestis üle 16 000 inimese ehk 2,5% kõigist töötajatest, siis on olukorra paranemine tööstusharus majanduse kui terviku jaoks väga oluline.

Kui metallitööstuses on konjunktuur paranema hakanud alles hiljuti, siis puidutööstus on Eesti majandust vee peal hoidnud juba aastaid. Järjepidevate investeeringute toel on suudetud tootmisvõimsust pidevalt kasvatada. Kui töötlevas tööstuses keskmiselt on tootmismaht 2010. aastaga võrreldes suurenenud umbes kolmandiku jagu, siis puidutööstuses enam kui poole võrra. Tootmismahu märkimisväärsemat langust koges haru viimati nii ammu kui 2011. aasta keskpaigas. 2017. aasta jaanuaris ja veebruaris suurenes puittooteid tootvate ettevõtete müük püsivhindades vastavalt 11% ja 7%. Lisaks tootmismahule on puidutööstusettevõtted suutnud kasvatada ka eksporditava kauba hinda. Paremate majandustulemuste kõrval näitab viimane ka seda, et haru konkurentsivõime välisturgudel püsib tugev. Kuigi puidutööstuse tulevikuväljavaade on endiselt hea, vajaks haru eksport pikemas plaanis suuremat hajutatust. Ekspordimahtusid on suuresti aidanud kasvatada tugev nõudlus Põhjamaade kinnisvaraturgudel. Mullu liikus Põhjamaadesse – Rootsi, Soome, Taani ja Norrasse – ligi 50% Eesti puittoodete ekspordist. Kui sealsed eluasemeinvesteeringud peaksid aeglustuma, kannatab ka Eesti puidutööstus. Positiivsena tasub märkida, et viimastel aastatel on liikumine parema hajutatuse poole siiski toimunud.

Teistest harudest, mis on aidanud tööstustoodangut tänavu kasvatada, väärib märkimist masinate ja seadmete remont, mida samuti tööstustoodangu hulka loetakse. Peamiselt laevaremondiettevõtete käekäiku väljendav tegevusala on sarnaselt metallitööstusele tunda saanud nõrgast investeerimisnõudlusest tingitud madalseisu. Jaanuaris ja veebruaris suurenes haru müügitulu püsihindades aga vastavalt 20% ja 30% võrra. Möödunud aasta madalseisust on taastunud veel õlitööstus, tugevaid tulemusi on näidanud ka elektriseadmete ja ehitusmaterjalide tootmine.

Joonis 1. Tööstustoodangu kasv 2017. veebruaris võrreldes eelmise aasta sama ajaga, tööpäevade arvuga korrigeeritud andmed.

Tööstustoodangu kasvu on töötleva tööstuse harudest piiranud enim suur elektroonikatööstus, kus jaanuaris kahanes tootmismaht 7% ja veebruaris 14% võrra. Viimati oli elektroonikatööstuse tootmismaht püsivalt niivõrd madal viis aastat tagasi 2011. aasta lõpus. Haru suurtootja on jätkanud kontserni tasemel oma tegevuse restruktureerimisega, et majandusnäitajaid parandada. Infot, kuidas see mõjutab siinse tütarettevõtte tegevust, aga napib. Teine oluline tegevusala, mille käekäik on viimastel kuudel olnud kesine, on mööblitööstus. Varasematel aegadel kiirelt kasvanud tööstusharu tootmismaht on languses juba eelmise aasta sügisest.

Väljaspool töötlevat tööstust mõjutas veebruaris tööstustoodangut tugevalt energiatootmine. Mullu sama ajaga võrreldes suurenes elektrienergia- ja soojusvarustuse tegevusala toodang veebruaris tööpäevade arvuga korrigeeritult 23% võrra. Suure kasvu põhjuseks oli suurenenud elektritootmine, millele avaldas positiivset mõju Põhjamaade hüdroenergia tootmise madalseis.

Jaekaubanduse kasvu pidurdab inflatsioon

Kui tööstustoodangu kasv on viimastel kuudel hoogustunud, siis jaekaubandus vastupidiselt aeglustunud. Värsketel andmetel suurenes jaekaubanduse müügitulu püsihindades veebruaris vaid 1% võrra. Kasv oli pigem aeglane ka jaanuaris, kui müük suurenes 2016. aasta sama ajaga võrreldes 2%. Võttes arvesse ka automüüki, on kasv olnud siiski kiirem, jaanuaris vastavalt 7% ja veebruaris 3%. Jaemüügile võib mõju olla avaldanud palgakasvu aeglustumine. Eelmise aasta IV kvartalis pidurdus palgakasv varasemalt 7-8%lt 6,4%ni ja tõenäoliselt jääb kasv sarnaseks või madalamaks ka selle aasta I kvartalis. Märgatavam muutus on toimunud aga inflatsioonis. Kui 2016 aasta esimestel kuudel oli tarbijahinnaindeks veel ligi pooleprotsendises languses, siis 2017. aasta jaanuaris-veebruaris on kütuse- ja toiduainehindade taastumise tõttu hinnakasv jõudnud 3%ni.

 


Mihkel Nestor
SEB majandusanalüütik

 

Veel artikleid

Arhiiv

Jälgige meid

 
S|E|B

Tähelepanu! Teie veebilehtiseja ei vasta SEB kodulehe külastamiseks vajalikele nõuetele. Palun vahetage veebilehitsejat või seadet, millega te veebilehte sirvite.

Attention! Your web browser does not correspond to the requirements needed to visit SEB website. Please change web browser or device that you use for browsing the site.

Внимание! Ваш браузер не отвечает требованиям, необходимым для посещения сайта SEB. Просим поменять браузер или устройство, при помощи которого вы производите поиск в браузере.